Siis ta alustab:" Oled sa kindel, et sa siia lennukisse ikka ära mahud, aga igatahes ausalt, kui sa Melbourni jõuad, siis pead seal kohvi proovima, sest siin on tõesti maailma parim kohv ja maailma parimad restoranid, suva, et ma tegelikult ühtegi nime ei mäleta". Kui läbi lahtiste akende kuu toob valguse ja pilt sellest kuidas kõik kord tegelt alguse sai, oli ju esimene peatus Melbourne.
Kui sa saad veeta 3 tundi inimesega, kes on lastearst, kell lemmikraamatuks on Harry Potter ( ainukene raamat, mida ma absoluutselt ei salli ) ja oma lemmik kaisukarule on ta teinud instagrammi täiesti oma konto, tead, et palju ei saa ju valesti minna.
Tegelikult oli päris hea tunne, üle pika aja seljakott jälle selga panna ja mõnda uut kohta avastada. Kui sa tahad natukene inspiratsiooni, siis tuleb seda otsida. Hiired suhu ei jookse ja maailm tegelikult pakub niivõrd palju. Kiiret ei ole ja armastame seda kõike aeglaselt. Tere hommikust Melbourne.
