Täna öösel nägin unes, et sa olid minu ...... - Nädal 6

Ja absoluutselt, absoluutselt ei pidanud mingi hetk enam unega sammu. Nädal oli hea, kui sa ütled mulle, et sa kardad, kaotan tunde ja nii ka bookfieldil. See nädal oli tõenäoliselt parim, mis ma siiamaani fookuses olen olnud. Nimed töötavad, mina töötan, vihma sajab ja päike paistab, kõik käib üles ja alla, koos päevadega.

Elasin 2 ööd põhimõtteliselt tänaval, magasin mingis treileris põrandal, ööd olid unetud ja jäin päeval isegi sit downi ajal magama, pesin paar hommikut bussijaamas ja ikka sai oma 3 klienti päevas müüdud. Ma tean, et see on ajutine, niiet päeval on game time. Ja nüüd on korralik elamine miski vanatädi juures oelmas õnneks.

Päevadele aitab kaasa kui naudid iga hetke, naudid päikest, naudid seda, et me teeme head asja, lähed magama elevusega järgmise päeva osas, näed segaseid unenägusid. Vahet ei ole, ma võin olla 4 kuud väsinud, küll ma Eestis magan. Kui ma olen murtud ja väsinud, on asju mida tahta, tuleb vaid piisavalt tahta.

Olen rahul ja lähme teeme nüüd 300 tugevat ühikut uuel nädalal, siis on eesmärk reaalne kätte saada !!


Ja ma tahan järgmine nädal piisavalt, järgmine nädal ma lihtsalt mõtlengi kui palju ma tegelikult tahan. Ja kallis kallis unistus, tule minuga jalutama randa ja ütle kui palju sa tahad ka....
 
                                        

Our Lives - Lugusid bookfieldilt

Koputasin kortereid nädala keskel. Koputades ühele uksele tuli ukse peale ema ratastoolis. Tegin siis oma tavalise approachi ja ütlesin lõpus, et ma vist olen vales kohas, et ma ei ole üldse kindel, kas siin on keegi koolis. Siis ema ütles selle peale nukralt, et jah, mul on tütar, kes käib koolis, aga teda ei ole praegu kodus. Ta jätkas, et ei tea ka kunas ta tuleb, aga palun tule sisse, ma väga tahaks näha mida sa teed. Istusime siis selle emaga maha ja ta hakkas rääkima oma lugu. Rääkis, et kuidas tal oli õnnetus ja ta jäi ratastooli ja et elab üksi oma tütrega, tütar oli 14. Aga tütar praktiliselt koolis ei käigi, teda ei ole kunagi kodus, kui on kodus, siis aint kas lõugab ema peale või küsib raha, et suitsu osta või jooma minna. Sellest kõigest rääkides tuli tal pisar silma. Ma reaalselt vihkan selliseid hetki, ma ei oska midagi teha ega öelda.
Kui ma raamatud ära demosin, siis ta ütles, et ta on nõus selle 300 taala nende mata raamatute eest maksma. Ta ütles, et on üsna kindel, et ta tütar saadab ta sinna kohta ja ta ei kasuta neid raamatuid elu sees, aga ta seletas ka pisar silmas, et olgu kasvõi midagi, mis maksaks mitu tuhat taala, kui see oleks midagi, mis annaks natukenegi lootust, et olukord paremaks muutuks, siis ta oleks nõus seda maksma.
Sest ta on ju ema ja lihtsalt armastab oma tütart...

Vahel ma mõtlen, et see, mida ma teen, sellel siiski on tähendus...

Koju jõudes helistasin esimese asjana oma emale ja ütlesin kui väga ma teda armastan ja et varsti olen kodus :)

Isa Nädal...

Mauritius on saar kus on maailma valgeimad liivarannad, kuu paistab tõenäoliselt öösel selgemini kui kusagil mujal maailmas. Ma kujutan ette, et seal ununeks kõik muu ja oleks ainult hetk mida nautida. Tegelt nii peaks olema igal pool. Me liiga vähe oskame vahel nautida kõige lihtsamaid ja väiksemaid hetki. Mu kasupere on Mauritiuse saarelt, kasuema näitas mulle üks õhtu pilte oma elust ja sealpoolsest maailmast. Ma kujutan ette, et kui ma tahaks kunagi kusagil mesinädalaid veeta, siis see oleks just selline koht.
Mu kasupere immigreerus siia kusagil 5 aastat tagasi. Canadas on seadus, kui sa oled immigrant ja töötad neli aastat mõnes kohalikus tehases, väga madala palga juures, siis pärast nelja aastat on sul õigus kodakondsust taotleda. Sest Canadas sellegi poolest on võimalik raha teenida, seda mida Mauritiusel ei ole. Millise elu valiksid sina, kas elu seal, kus sulle ei meeldi nii palju ja võimaluse soetada omale kodu ja panna raha kõrvale, või oma kodumaal, kus on maailma kauneimad liivarannad, kõik sõbrad, aga vaesus. Harjumatu kui paljud inimesed peavad selliseid valikuid elus tegema.

Nädalast:

• Väga raske oli, neljandad nädalad on mulle alati õige raskemad
• Inimesed on endiselt õelad, leiutasime täna Kareliga rohtu, vaatab, kuidas uuel nädalal töötab
• Pean tunnistama, et kaotasin võistluse Martinile ja tunnistan avalikult, et Martin on minust palju lahedam ja lihtsalt AWSOME :)
• Martinil ja Tanelil olid sünnipäevad, kogusime 2 päeva peredelt mudelautosid
• Nädala kokkuvõte, 10 nõrka klienti ja 2 tugevat klienti.
• Suured tänud Pämm igahommikuste telefonikõnede eest, ma ei tea, mis ma ilma nendeta teeks :)
  
  Järgmine nädal tuleb isa nädal, pean tegema tugevaima nädala klientides, ehk siis vähemalt13 klienti. See nädal töötan lihtsalt isa nimel, iga päev rohkem kui 14 tundi, siis saan vähemalt isale öelda, et ma tegin kõvasti tööd sinu pärast, muud ma teha ei saa kui anda endast iga päev parima.
  
  
  Remember: Every hard moment, every disappointment and every adversity carries with it the seed of greater benefit. Läbi raksete hetkete ja läbi murdumiste me saamegi tugevamaks. Ja tulevad hetked kui miski ei tundu enam nii raske, sest me oleme ületanud mägesid.
  
  Isa nimel see nädal...

Müüme Brandoni maatasa

Elan nüüd ühe üliarmsa perega, kes on pärit Madacaskarilt :D. Nad on naljakad, söövad mingit imelikku rohelist asja loodan, et ma homme ikka ärkan selle toidu peale. Eks näis, vähemalt on nüüd kodu ja saab müügile keskenduda. Neil on armas 5 aastane tütar, kes täna ikka täiega kartis mind, armas :D
Homme tuleb siis esimene täispikk päev Brandonis ja ilusti scedulis. Täna müüsin ka pisut, inimesed on vaesed ja elavad korterites, niiet tuleb saada palju kliente ja tuleb neile väikseid koguseid müüa, niiet kusagil 7-9 klienti päevas peaks eesmärk olema. Täna oli hea kus 1 ema ei tahtnud oma tütart kutsuda välja, et raamatuid vaadata kuna arvas et ta tütrel tekkib crush minusse ja siis ta ei jõua ära kuulata :D

Nüüd on tõesti kõik või mitte midagi, ma homme lähen lihtsalt välja teadmisega, et ma lihtsalt müün. Istun pragu oma uues keldris ja kuulan Keith Urbanit, mõnus. Tunne on hea ja nüüd tuleb und püüdma minna.

Müüme Brandoni maatasa...

See on Brandon - Värav iidsesse Canadasse

Nad on sisemiselt õnnetud, otsivad õnne lootusetult casinost. Käivad sisse ja välja, kui raha otsa saab, siis lähevad koju uue järele. Istusin oma India sõbraga motelli fuajees ja vaatasime kuidas inimesed motelli casinost sisse ja välja käisid. Olen lõpuks Brandonis, millest saab minu kodu terveks suveks. Linn tundub väike ja armas, erinevad kultuurid, rikkus ja vaesus. Vastandid saavad siin kokku. Indialased on alati soojad ja abivalmis olnud, mõnus kultuur, kunagi tuleks seal ära käia, must do listis.
Brandon on farmide linn, kohalik sea ja hobusearetus on siin suur teema, farmilaadad ja võistlused, kes suudab kasvatada suurema kõrvitsa. See on teema, see on nende inimeste elu siin. Brandon on ka piiriks modernse ja iidse Canada vahel. Kui Winnipeg oli moderne suurlinn, siis pärast Brandonit hakkavad Farmid, hobusekasvatused, iidsed vanalinnad nagu Minnedossa ja Neepaawa ja Indiaani reservuaarid.
Nüüd on treeningu periood läbi ja saab müümise peale mõtlema hakata. Eesmärk on iga nädal 300 ühikut. Esmaspäeval peaksin oma Müümisloa siin kätte saama, mis maksab 600 Taala ( ulme ).

Käies maailmas ringi näed kuidas inimesed oma elusid elavad. Uskumatu kuidas osad inimesed ei oska väärtustada seda mis neile antud on ja kuidas osad vastupidiselt on õnnelikud nii vähesega. Sosistan vaikselt tuulde sõnu, sind ei ole siin, pole ju tegelikult see koht minu jaoks kui nii on. Kui silmad siiski läigivad on kõik hästi.

Be yourself, this will work, be patient, stick with it, continue to work hard.

And dreams come true...

                               

Iga Päev toob siin uue alguse

Silmad suletud ja misiganes sinu vastus mulle ei oleks, olen käed külmad, põlvili ja ootan. Elu Canadas on huvitav. Inimesed on teistsugused, igapäeva elus abivalmis, aga ukse peal üsna ükskõiksed. Meile on siin nagu Puzzle antud, mis tuleb lahti muukida. Maapiirkondades tundub olevat lihtne müüa, kuid kesklinn on raske. Käisin neljapeäval Martinit follomas, kõik inimesed maal lasid sisse ja ostsid. Sõitsime autoga suurele kivile otsa ja politsei võttis meid rajalt maha. Neljapäev oli põnev. Aga nagu ma ütlen, et igal pool on võimalik müüa.
Taevast kallas see nädal päikest, ootame terve järgmine nädal jälle vihma. Kolin nädalaks uue pere juurde, ma ei tea milleks see vajalik on, aga ju siis peab. Käisin seal koha peal, mingi laus usklikud on, sööma peab seal majas näiteks ainult laua taga ja kui kusagil mujal söön, siis lendan majast välja, usk ei luba :D. usun et nädala elan üle, siis kolin teise Canada otsa ära, aitab sellest suurlinnast. Müük pole praegu oluline, 1 nädal veel harjumusi sisse lihvida, müügist räägime järgmine nädal. Iga Päev toob siin maailma otsas uue alguse. On okei, aga mitte niiväga ilus. Päevadele peab vastu minema teades täpselt mida ja milleks ma seda teen, muidu ei tule sellest välja midagi. Vahel läheb päeval ikka fookus kaduma, aga seisma ei tohi jääda. Kui jääd siin seisma, siis jääd ka Eestis seisma ja elus seisma. Keskendun ka uuel nädalal enda sees oleval tahtele müüa.

Räägi mulle tuhat vale ja ma usun neid niikuinii, sest see on hea, see on vajalik. Pidureid enam ei ole ja teeme hea nädala....

Täna on Canada päev