Good Life

Selleks nädalaks siis tükike minu hommikust automuusikat.
Ilusat nädalat

Vihiku kaanele kirjutatud read

Asendamatu on tunne kui selja taga on hea päev, väljas on pime ja linn tuledes, honda aknad all san sebastiano või mõni muu uus raadiolugu mängib üle mõtete.

Lugusid nädalatest:

- Müüsin mustadele, laulsid mulle mingit kosplit ja palvetasime ja tänasime jumalat, et ma sinna uksele koputasin.

- Istusime perega maas, õed olid omavahel tülis ja järsku tuli noorem õde ja valas keset sit downi vanemale õele kausi vett pähe, lõpuks ikka ostsid ka.

- Martin Kiisküla müüs mu follomispäeval maha. Täitis emale orderi, minu hinnaks oli 159 Taala + Tax. Ema arvas, et natukene noor olen, aga ajan asja ära :D

- Keset istumist mingi 5 aasta tüdruk lampi kallistas mind ja ütles, et ma olen Awsomeeee !!!

- Istusin isaga maha ja isa avanes, et ja ma nägin teid pühapäeval Vendises, et where is this other hot guy.

- Keset ööd hüppas kass aknaraami puru, tegelt ei olnud väike ehamatus keset ööd.

- Tambet toob koju pilte, kus on kirjas, et I love You, Kasparit jälitas mingi psühopaat pool päeva.

Isa nädal on käimas, lähen homme t-särgi päikseprillide ja plätadega kortermaju müüma, isa nimel pingutame.

Rendin ennast veel sinule - 7-ks nädalaks.

Hoki ja kõik need hetked

Kanada karikas kui Paul Coffey viib litri lisaja viimasel minutil vastase väravasse, ühe hetkega on Kanada poolfinaalis. Toronto, Vancuver, Preeriad ja Mäed. Me elame hetkete nimel. Üks isa ütles see nädal hästi, et päevad ja aastad lähevad, aga see, mille nimel me tõeliselt elame on hetked. Tõetera on selles tõenäoliselt sees.
Hoki on Kanada mäng, vähemalt seda arvavad kanadalased. seda mängitakse preeriates, mägedes, igal tänaval on mitu hokiväravat, see umbes peaaegu sama kohustuslik kui auto peres. See on Kanada identiteet, selle nimel elatakse, sellest räägitakse. Iga väike laps unistab, et ta oleks Paul Coffey, oleks see, kes otsustab poolfinaali või finaali viimasel sekundil.

See nädal tuleb nüüd pühenduse nädal, kus me pühendame oma nädala kallile inimesele. Ma pühendan oma siis nädala oma isale. Töötan nii, et pilt on taskus, pole kunagi seda auhinda võitnud. Selleks tuleb müüa kusagil 20 klienti või 300 ühikut. Kui ma tahan oma lõppeesmärki ära teha, siis ma pean seda niikuinii tegema. Seda kõike tuleb teha viie päevaga.

Homme follon Martin Kiisküla, kes on tõenäoliselt mu suurim eeskuju müügis ja muidu sw koha pealt. Juba sellepärast ei jõua homset ära oodata.

 Saskatoon

 Nädala toidukorv

 Minu Honda :D

Saskatooni Marjad

Kujuta ette kui astub majja, tunned kopitanud lõhna, põrandad kriiksuvad nagu karjuks pidevalt kui nende peale astuda. Akent praktiliselt ei ole, on ainult mingi võre, mida kaunistab Dora voodikate. Just sellises majas elame keset Saskatooni getot. Lisaks on meil majas 2-4 kassi, täpselt ei teagi kui palju. Kaspari arust on meil iga päev uus kass. Kassnaine jämmib ülepäeviti poole ööni akna taga bluusi saatel.

Selle nädala turf koosnes hipidest ja haritlastest. Majad ise on kusagil 50-60 aastat vanad, kes on vähegi viitsinud on need ära renoveerind ja kes mitte, sellel varisevad seinad iga hetk koost. Käisime Tambetiga mingis majas kus tüüp kasvatas taimi ja siis tõmbas neid, igast värvilisi oli seal. Lisaks kasvas veel kapist puu välja, aga peaasi, et ise rahul oli.

Saskatchewan on indiaani keeles voolava jõe provints. Palju austatakse siin provintsis indiaani püha vaime. Paljud on need omale kuhugile tatoveerind. Kuigi moodne maailm on indiaani traditsioone palju moonutanud, on osadel vanad traditsioonid ikka tugevalt sees. Saskatoon on oma nime haruldaste siniste saskatooni marjade järgi saanud.

Inimeste elud on ikka erinevad, uskumatu kohati. Homme lähen siis kõige madalamasse indiaani getosse inimestega maha istuma ja haridusest rääkima. Nagu ka see nädal näitas, siis tahaks uskuda, et ma ikka muudan inimeste elusid ja teen head asja.

Meie tuba

Roadtrip Sasketchewani