Saskatooni Marjad

Kujuta ette kui astub majja, tunned kopitanud lõhna, põrandad kriiksuvad nagu karjuks pidevalt kui nende peale astuda. Akent praktiliselt ei ole, on ainult mingi võre, mida kaunistab Dora voodikate. Just sellises majas elame keset Saskatooni getot. Lisaks on meil majas 2-4 kassi, täpselt ei teagi kui palju. Kaspari arust on meil iga päev uus kass. Kassnaine jämmib ülepäeviti poole ööni akna taga bluusi saatel.

Selle nädala turf koosnes hipidest ja haritlastest. Majad ise on kusagil 50-60 aastat vanad, kes on vähegi viitsinud on need ära renoveerind ja kes mitte, sellel varisevad seinad iga hetk koost. Käisime Tambetiga mingis majas kus tüüp kasvatas taimi ja siis tõmbas neid, igast värvilisi oli seal. Lisaks kasvas veel kapist puu välja, aga peaasi, et ise rahul oli.

Saskatchewan on indiaani keeles voolava jõe provints. Palju austatakse siin provintsis indiaani püha vaime. Paljud on need omale kuhugile tatoveerind. Kuigi moodne maailm on indiaani traditsioone palju moonutanud, on osadel vanad traditsioonid ikka tugevalt sees. Saskatoon on oma nime haruldaste siniste saskatooni marjade järgi saanud.

Inimeste elud on ikka erinevad, uskumatu kohati. Homme lähen siis kõige madalamasse indiaani getosse inimestega maha istuma ja haridusest rääkima. Nagu ka see nädal näitas, siis tahaks uskuda, et ma ikka muudan inimeste elusid ja teen head asja.

Meie tuba