Lääne Austraalia Orhideed

Kui elad aastas 93, siis aeg seisab. Sellised asjad nagu internet ja televisioon on luksus ja pikapeale kaob ka vajadus selliste asjade järele ja perspektiivi jäävad muud asjad. Äratus on igal öösel kella 3-5 vahel ja kõik päevad on kõik ühesugused. Töö on vaikselt lihtne ja 20 jaanuar on koik labi ja majadnuslik kindlustatus olemas.

Kogu Lääne Austraalia on kaetud farmingu maaga, enamasti kasvatatakse vilja, mis laheb siis kas saia, leiva ja muu valmistamiseks, voi siis toiduoli ja õlu. Elu keerleb siin umber kohaliku harvesti perioodi ja ohtud veedetakse pubides, teema enamasti ikka sama. Liiv on punane ja palju on surnud maad, kus sool tuleb maapinnast ja lohub palju - kohalikud probleemid.

Kogu aeg on ikka veel hetki, et kõik mis sa suudad on korraga läind ja enam ei suuda kuid lõpuks murrab miski alati vaikuse ja olen väga rahul, et ma siia tulin.

Ja vahel on seda koike rutiini hea murda...

Vaheldus rutiinile

Siis kui maailm leiab värvid üles

Kui on tõesti tunne, et oled olnud mõned päevad üleval ja vahtinud lihtsalt sahisevat telekat. Mida teeksid sina kui sul reaalselt on ühel hetkel tunne kui enam pole midagi järel. Kui on tunne, et kõik tundub lihtsalt värvipime. Ütleme et saabud uude linna ilma millegite, taskus kusagil 50 dollarit, ilma öömaja ja ühegi ideeta. Või kui sa reaalselt elad 2 nädalat lennujaamas vee ja saia peal.

Või kui Anna ühe hetkega seisis raudteejaamas ja otsus rongile minna oli kõike muud kui hea, sest seljataga oli eilne lahkuminek ja muu jama ja perspektiivi millelegi uuele ei paista. Ja just selle rongiga leidis oma parima sõbra ja tee viis Austraaliasse.

Asjadest ja hetkedest, mida muuta ei saa, tuleb lihtsalt lahti lasta.

See blogi tõenäoliselt on näidanud, et maailm on täis värve ja elu on pilves selgimistega, aga nii see käib. Inimesed on erinevad ja elud on erinevad. Ja kõik see paneb kohati tõsiselt uskuma, et suur osa asju, mis elus juhtub ei ole päris juhuslik. Ma usun, et vähemalt osad inimesed on meie elus põhjusega ja kõik sitt toimub millegi parema nimel.

Minu tee viib siis edasi Lääne-Austraalia peale. Järgmiseks peatuseks on linn nimega Ongerup, mis on lihtne farmingu piirkond, inimesed elavad põhiliselt treilerites ja iga kümne treileri peale on üks pubi, kus pudelisse saab tööväsimust ja muud väsimust uputada. Väidetavalt viivad järgmised 4 kuud Lääne-Austraalia lõunapoolsemaisse punkti, töötame ühes kõige tuulisemas piirkonnas, kindlasti imeline Margareth-River ja palju palju muud. Lisaks olen ka siis suhteliselt levist väljas, netis tõenäoliselt väga ei käi, blogi ei kirjuta ja elan veidi lihtsat maaelu.

Niiet uute hetkede ja lugudeni :)

Esimene peatus CBH Kwinana

CBH on suurim teravilja eksportija ja tähtis osa Austraalia põllumajandus sektorist. Aastas toodab kogu CBH grupp kokku ligikaudu 16 miljonit tonni teravilja. 90 % sellest läheb laevadele ja laia maailma, ülejäänud 10 rongidega läbi Austraalia. Kuna ma tõesti ei ole suurem asi avokaadode, mangoda või mis muu korjaja ja banaani farmis mind ka vallandati, siis valisin oma regional tööks CBH-i, lihtsalt töö ja ka suures osas palga pärast.
Teravili lõigatakse ja transporditakse kogumispunktidesse. Meie töötame siis Lääne-Austraalia kogumispunktides, ehitame üles vilja salvestamis piirdeid ja katame vilja. Esimene peatus on Kwinana, mis põhimõtteliselt asub Perthis, kahe nädala pärast läheb elu edasi karavanparkidesse ja iga päev mööda Lääne-Austraalia lõuna piirkonda. Töö on liikuv ja sageli kuni 16 tundi päevas, oleneb ilmast ja kui kiiresti asjad on vaja ära teha ja nii kuni veebruarini välja. Eks ma olen tegelikult põnevil, näeb Austraaliat pisut teise külje alt, saab farmi elu elada ja eks elu toob varsti ühe loodetavasti ägeda muutuse.

Esialgu siiski päev korraga.

Vaade tehase katuselt, teravili läheb laevadele

parim selfi

Valime küpsiseid :)

Emma ja reis Bindooni

Kuna nädal oli küllaltki pingeline ja palju jama igasuguste tööandjatega, kes ei taha bäkkeritele maksta jne, siis otsustasin, et nädalavahetusel tuleb teha midagi head ja positiivset. Tegime Patrickuga ühte objekti Dawnile, kelle borderitel sündisid siis just kutsikad ja et võid alati helistada ja neid vaatama sõita. Nii ma siis helistasin ja võtsin ette reisi Bindooni.
Dawnil on suur farm, kokku on tal täiskasvanuid koeri 9 ja kutsikaid hetkel 7. Plaanis on ka varsti juurde võtta klassikalised must-valged borderid. Hetkel oli pesakond siis niiöelda red-white ja Lilac-white. Nagu ratsutamiste ja üldse loomadega on ikka kohati uskumatu kui hea positiivse laengu nad anda võivad. Saadki põhimõtteliselt ühe asendamatu hetke, mis kaalub üle kogu sita nädala.

Mõned pildid ja täielik lemmik Emma, Dawn ütles et Emmast tuleb kõige ilusam fluffy üldse :D

Emma

Teine külg Austraaliast

Maailm on nagu raamat, lehekülgi on tõenäoliselt niipalju kui sa neid lihtsalt lugeda jõuad. Inimesed on erinevad, kohad on erinevad, elud on erinevad, vaated elule on erinevad. Kuna minu aeg siin Perthis jõuab esialgu otsakorrale ja lähen CBH-iga Lääne-Austraalia peale oma reginal tööd tegema kuni veebruarini, siis panen kirja selle bäkkeri elu pahupoole, millest paljudel pole reaalselt ettekujutustki, kuidas asjad olla võivad. Millest suure osa moodustavad igaõhtune odav alkohol ja korralikes kogustes narkootikumid.

- Kui sa öösel ei maga ja oled päev otsa seeni ja muid narkootilisi aineid tarbinud, siis ühel hetkel näed sa lihtsalt hallukaid, ei maga terve öö ja siis lõpuks kui magama jääd, siis lased ennast klassikaliselt täis.

- Kui su tööandja annab sulle mingi juhutöö ja siis pärast leiutab õhust välja mingi lambiprobleemi, et sulle lihtsalt mitte maksta ja kui ta tüdrukutega rääkides iga teine lause on, et ma olen kuulnud, et Rootsis on seks väga populaarne, tegelt ei tahaks lihtsalt ühe korraliku löögi kirja panna.

- Kui tööandja võtab sind igal hommikul peale kanepi joint ees või kui mõni hommik jääb ta 2 tundi hiljaks kuna on pilves või joobes ja mõni päev ei tulegi sind peale võtma.

- Hostelis on sakslased, kes kogu selle aja, mis mina siin olnud olen, on kanepist rõõmsalt pilves.

- Vetsupotist mööda tegemine, dušši alla kusemine ja vetsude täisoksendamine on iganädalaste peoõhtute rutiin.

- Mulle ei meeldi see muusika kuna selles on liiga palju sõnu. Anna sa oled ainulaadne kuna sa oskad luua elu. - Laused ühe paberitega prantslase repertuaarist.

Neid lugusid on veel ja veel ...

bambu

Anna pannkoogid :D

Odav alkohol

 Henry sünnipäev

Brändides Maailma

Austraalia on vägagi noor riik. Siin üldjuhul ei näe sellist vanemat arhidektuuri nagu on Euroopas. Riik on teistmoodi. Austraalia on ka turunduse mõttes täis lõputuid võimalusi. Huvitav on kuidas bränditakse näiteks kinnisvaraturgu. Suur osa praegusest imagost sai algusest sellisest ideest, mida nimetati Lumina naiseks. Naistel oli siin varem küllaltki tüüpiline koduperenaise stereotüüp. Siis hakati uute kodude brändimisel kujutama naist, kes on edukas, ambitsioonikas ja õnnelik. Hakati müüma seda tunnet ja avalikku arusaama naisest ja kuidas tegelikult võiks üks kodu välja näha. Kujundati ümber stereotüüpi. Ma usun, et Austraalias leiab inspiratsiooni igaüks kes seda vähegi otsib oma erinevates värvides.

Päevad siin mööduvad üldiselt ühtemoodi. Äratus on kell 6 hommikul, enamasti teen flaiereid, oleneb nädalast muidugi, mõni nädal töötan Patriku heaks, kes annab mulle igasuguseid ime asju teha. kell 1 on tööpäev üldiselt läbi. Siis üldjuhul magan, kolmapäevast edasi on siis kohati baaritööd, mis lõppeb hiljemalt kell 3-4 öösel, siis magan paar tundi ja kell 6 jälle tööle ja siis jälle magan, fantastiline. See rütm läheb vast niikaua kui saan oma õige töö lõpuks, mis ma loodan saada Perthis, et oma viisa päevad ära teha, kui ei saa, siis tuleb minna jälle farmi. Pühapäevad on vabad, mis mööduvad enamasti rannas. Sain nüüd õnnega pooleks endale ka 200 dollari eest auto. Sõidab ja rego on olemas, aga omajagu pisikesi veakesi, aga mitte midagi mitte tehtavat. Täna tegelsin näiteks uksega, mis lahti ei käi, mis võttis 3 tundi ja nüüd käib lahti, samas ma olen harjunud autodega, kus uksed ei käi, niiet. Teine asi on muidugi minu sõiduoskus, on ju rool ja liiklus kõik pahupidi, mõte oli korraks, et äkki läheks jälle autokooli, tõsiselt oleks vist vaja.

Muidu elan endiselt veel bäkkeri elu, et juhutööd suht ja palju inimesi jne. Eesmärk on sellest lahti saada hiljemalt oktoobriks ja siis vaatab edasi. Plaan on ka teha siis üks kergelt segane otsus, mille peale Henry ütles et You crazy Estonian, aga eks näis :)

Perth

Tuhkatriinu lugu

Shampoon sisaldab aineid, mis panevad uskuma vandenõu teooriatesse ja parim viis surra on lihtsalt surnuks külmuda kuna siis tulevad kõige paremad unenäod. On vaid mõned Ameerika maatüdruku pärlitest. Tema lemmik lugu on Cinderella, mida sai õhtuti kitarril mängitud ja lauldud ja klubis sai isegi esimest korda tantsitud kuni varaste hommikutundideni. Või öö otsa ämblikmehe filme vaadatud. Kui ma talle õhtusöögi tegin, ütles, et seda pole tõesti ükski poiss varem teinud. Kuigi oli kõigest kana ja spagettid. Ta pole varem ühtegi possi suudelnud kuna ootab seda, kellest saabki see õige. Ta arvab, et keset ööd kusagil üle lukustatud aedade ronida on parim mõte üldse, et siis saab parema vaate linnale, suva, et tee tegelikult viib metsa. Ta isegi õppis 5 päevaga tegema esimesi roose ja esimesi selfisid.

Tema isa on Eestlane ja ema venelanna ja peres on 11 last. Esimest korda mind kuulis ja nägi, ütles et oh eestlane, savi, et ta ühtegi sõna Eesti keelt ei oska. Iga päev pani lihtsalt imestama, et kui lihtne saab keegi olla, samas lihtsus vahel loebki. Tuhkatriinu lugu läheb nii, et ongi ja kuniks jääb vaid hetk kui kell lööb südaöö ja siis enam ei ole. Ulme, et 5 päevaga saab endale saada nagu nii ägeda sõbra, kui maha jääb vaid üks king või kuidas see käis. Aga eks peab vist harjuma, et siin esialgu asjad nii lähevadki. Elu siin on inspireeriv, inimesed, rannad, lained, surfarid ja päikeseloojangud.

Need kuradi hommikud . . .

Mis tunne on kui igal öösel näed sama asja unes ja sama inimest. Palju õnne mulle.

 Hommikul ärgates selline...

Stephanie

Ta süütas sigari ja ütles, et strippareid on üldjuhul kahte sorti. Ühed, kes soovivad saada päästetud, et tuleb keegi ja viib nad ilusamale elule, teised, kes tõesti teevad seda lihtsalt raha pärast, et oma unistused täita. Raha on hea, tund tantsimist on kusagil 70 dollarit ja tund eratantsu on kusagil 400 dollarit. Tema eesmärk oli saada kokku piisavalt, et teha oma firma ja selle nimel te pingutab. Tänud nende öiste vestluste ja magamata ööde eest.Vahel on lihtsalt parim kui on inspireerivad inimesed, kellega rääkides läheb lihtsalt silm särama ja tunne on hea. Ja vahel on vaja võtta need hetked ja jätta lihtsalt nii nagu nad olid.

Hetkel teen siis juhutöid, enamvähem, kõike mis saab. Ja kui tööd ei ole, töötan hosteli heaks, et saaksin tasuta elada.
Täna tegin siis ukselt uksele müüki, töötasin mingit firmade piirkonda ja müüsin maasikaid. Kui õhtuks oli veel 1 kast järel ja väsimus korralikult peal, siis viimane niiöelda koputus oli üks restoran. Läksin siis resotsse sisse ja siis järsku kuulen et Andres. Mitte, et ma tean umbes kolme inimest Perthist.
Eelmine nädal käisime korra ühes ööklubis ja siis sain tuttavaks ühe armsa Itaalia tüdrukuga, kuna aga mina ei teadnud oma numbrit ja tema enda oma ka mitte, siis mõtlesime et las ta jääb. Arvestades, et me liht rääkisime tollel õhtul. Nimelt oli ta ettekandja tolles restos, jättis siis keset teenindamist korra pooleli ja tuli ja lihtsalt suudles ja ütles tsau :D
" Sorry I just had to" - lausus ta.
Ju siis tsau Itaalia moodi. Igatahes naljakas lõpp päevale ja lisaks ostis resto juhataja kõik viimased maasikad ka veel ära.

Stephanie

Need kolm sõna

Miski selles loos on jäänud nii pooleli. Austraalia on võtnud huvitava pöörde. Pärast sisutühja ja ebaõnnestunud farmi oleme nüüd omadega Perthis. Perth on hea ja positiivse energiaga. Esimesed 5 päeva siin oleme tegelenud tööotsingutega, mis tunduvad minevat isegi enamvähem edukalt. Aga nagu iga asjaga, algus on raske ja asjad ei juhtu üleöö.
Hea tunne on istuda Perthi business kvartalis ja tunda seda õhku kuidas inimesed on oma ülikondadega asjalikud, täpselt selline tunne, et varsti olen mina ka. Enne tuleb muidugi natukene läbi sita käia.

- Banaanide humping on üks maailma rakemaid töid nagu reaalselt, kahjuks pärast kahte päeva mind põhimõtteliselt vallandati.

- Austraalial on mitu nägu. Bäkkereid on palju, osad, kes tahavad midagi saavutada ja raha teenida, teine pool, kes ainult joob ja reisib ringi.

- Cairns kui kuurort linn on tegelikult uskumatult mõnus ja troopika on teema

- Rekordarv öid lennujaamas, kokku 5. Iga ööga läks lihtsamaks.

- 2 nädalat vee, saia ja juustu peal, läheb samamoodi lihtsamaks.

Muidu tunne on hea ja plaan on paigas. Niiet küll jõuab veel üle kuumeneda ja hea tunde järgi palju palju asju veel teha. Ja need kolm sõna...

banaani istandus

Mingi hispaanlane ehitas lossi oma naisele

Viski ja seriaalid

Cairns

Bäkkerite elu

Perth

Teisel pool maailma

Alustame siis blogis uut peatükki, nagu osad juba teavad olen siis jälle sõidus, seekord teisel pool maakera kui tavaliselt ja kindlasti kohe palju pikemaks ajaks kui tavaliselt. Nädalaga on siis läbitud kusagil 16000 km - Helsinki, Frankfurt, Malaisia, Kuala Lumpur, Melbourne. Väga palju öid ja päevi lennukites ja lennujaamades. Keha ei taha enam väga aru saada, et kunas on päev ja kunas öö, hetkel on magamata kindlasti üle 24 tunni, aga tunne on nii värske et ise ka ei saa aru.

Olen siis vahepeatusena jõudnud sellisesse Austraalia linna nagu Cairns. Linn ise on hästi chill, lööb kindlasti täiesti teises rütmis kui muu maailm, mis ma näinud olen. tegu on siis troopilises kliimas asuva paigaga. Nimelt veedan ma oma järgmised 3 kuud troopikas, kus põhimõtteliselt on ainult palmid. Hetkel sajab mingit kahtlast troopilist vihma, mis isegi ei tee märjaks ja istun mingis kahtlases vietnami kohvikus.

Eks ma reisi ideest ja kõigist seiklustest täpsemalt püüan kirjutada edaspidi.

Mõned ebakvaliteetsed pildid reisist

 Pämmi

Cairns