Kui enne oli nii, siis nüüd on teisiti

Terry Fox oli Canada jooksja. kui ta kaotas vähi tõttu ühe oma jala, otsustas ta, et jookseb ikkagi ja ühest Canada otsast teise. Ta jõudis peaaegu Manitobani kui ta haigestus ja suri. Siiamaani korraldatakse vähi ravi toetuseks tema nimelisi jookse mitmesajas maailma riigis. Elu millel oli tähendus. Canadal on palju lugusid rääkida. Õppisime pisut kultuuri ja käisime pühapäeval Mindis - äge.

Canda ja Usa koguvad hoogu ja inimesed müüvad niiet vähe ei ole. Olen ikka teistest nädalaga maas ja annab tunda, ma pole veel harjumustes, tuleb veel vaeva näha. Täna oli kõva päev, tegin jooksmises ome rekordi tõenäoliselt, jalad valutavad. Tähtis ei ole kuidas alustad, tähtis on kuidas lõpetad. Mul on veel 14 nädalat jäänud, niiet teeme tööd.

Sind ja oma unistusi ei petaks ma isegi kaisukaruga, sest kui enne oli nii, siis nüüd on teisiti...

Edukad inimesed ärkavad vara ja hiljem on nad tänulikud...

Minu toiduvaras

Winnipeg - Mõni Sekund Jäänud Stardini !

Taevast kallab vihma alla, und ei ole veel. Nüüd on tagauksed jäädavalt suletud ja algab sõit. 

Winnipegis ongi ilmaga nii, et ainult kallab ja kallab seda vihma. Laupäeva hommik sai oma vihmakeebis paduvihmaga joostud ja ise veel enamvähem rahul oldud, lootes et kott väga palju läbi ei lase. Laupäev oli siis täispikk päev, olen rahul, et eesmärk sai täidetud ja 30 demo täis tehtud. Nüüd lähme uuele nädalale vastu uute eesmärkidega. Nagu öeldud, et võtab aega 21 päeva, et kujundada omale harjumus. Antud juhul siis harjumus tööd teha. Ja see töö on raske.

Esimesed muljed Winnipegist on kesised. Ei ole midagi niiväga erilist linna, kindlasti siin elada ei tahaks. Inimesed on sõbralikud, hästi multikultuursed, palju rahvusi üheskoos. Linn on kivist, külm ja võõras. Ei ole seda suveööde kuumust, mida ma ühe linna puhul jumaldan. Ei suuda ennast hetkel selle kõigega seostada küll.

Koduga on nagu on. Elan praegu koos kahe lätlasega, mul nendega põnev ei ole väga. Samas ma olen ka siin elamises pisut üleliigne, elan keldris ja magan diivanil, kus ma ei ole ükski öö veetnud ilma ülesärkamiseta. Ilmad hommikuti on külmad ja see juba äratab. 

Hommikuti ei ole vanasid heasid exekseid, on ainult hommikused sõnumid Pämmiga, mis on minu hommikuni motivatsioon. Nii on, et suved on siin erinevad nagu kohad kus me müüme. Hea oli täna Martiniga rääkida üle nädala aja ja teada, et ta tegi väga hea esimese nädala. Tubli, ma olen uhke su üle :)

Sometimes struggles are exactly what we need in our lives. If we were to go through our lives without any obstacles, we would be crippled. We would not be as strong as we could have been.

Mõni Sekund Jäänud Stardini !!!!!

Lasin Anepil võita :)

I Believe In You

I Believe In You, I Know That You Can Sell A Lot This Summer...
My Fuel...

Send Me All Your Angels Now..

Winnipeg - Canada

Lõpuks kohal ja tempel passis, seiklus ja raske töö võib alata.

Loodan et reedel ja laupäeval saan juba rapsida ja esmaspeävast saan hakata lõpuks ka normaalseid töönädalaid tegema.

Winnipeg in Night

Öö Fargos - Alkeemik

Tänane öö möödub Fargo lennujaamas. Turvateenistus andis hetk tagasi teada, et lennujaam suletakse kell 00 ja avatkse uuesti kusagil kell 04.00-05.00, aga kuna ma olen siin ainus inimene, siis ma võin omale mingi nurga leida ja magada kui ma tahan ja ei pea lennujaamast välja minema. Mida lahkust Ameerika, armas.

Täna oli üldse päris naljakas. Mõtlesin hommikul, et prooviks Draytonist Fargosse hääletada, pole ju kunagi Ameerikas hääletanud. Motellis öeldi, et Usas on hääletajatel selline kerjuse maine küljes ja ega neid väga peale võtta ei taheta. Panin siis ilusti riidesse, et äkki on suurem lootus. Draytonis läks mul kusagil 5 minutit, siis mingi Vanem Härrasmees võttis ja viis mu Grand Forksi. 5 minutit oli hea tulemus.
Olin siis kusagil Grand Forksi bensiinijaamade keskel oma sildikesega, et " I need a ride to Fargo ". Mis ma avastasin, et mind vist tõesti peeti kerjuseks :D

1) 2 poe pidajat olid nii äksi täis et ajasid mind tublisti oma karjamaalt minema, et ma ei pidanud klientidele hästi mõjuma
2) Mingi vanamees oma koeraga käis poes ja tõi mulle jääteed ja võileiba.
3) Mingi Hiinlane tahtis mulle heldelt seal raha jagada, ütlesin et pole vaja, et I just need a ride :D
4) Mingi mees tuli ja surus ikkagi 20 Taala kätte !!! ( Saigi hiljem lõuna osta )

Seega jõudsin järeldusele, et ma teenin Usas hääletades ka paremini kui Eestis päev otsa tööd tehes, tase.

Pärast pooltteist tundi võttis mind peale üks Mike, kellel oli suur sinine auto, valge nahk sisuga ja viis mind otse lennujaama. Mike omas mingit rekade firmat ja oli igatepidi tore ja abivalmis. Tal oli hea point, et rääkis ka kuidas ta kunagi tegi palgatööd ja polnud elu, nüüd on oma väike firma, teenib küll vähem, aga elu on niivõrd palju ilusam. Huvitav oli hääletades, et kõik rääkisid kogu aeg Karmast. Eks see nii ole, et asjad tulevad enamasti ringiga tagasi.

Homme on siis saatuslik päev, eks näis kas mind võetakse Canadas vastu või on Eestisse minek...

On kahte sorti inimesi. Inimesed, kes unistavad selleks, et unistada ja inimesed, kes unistavad selleks, et unistused täituks. Igatahes mis ka ei juhtu, ei tasu iialgi unustada unistamist ja püüda seda mida tõeliselt tahad. Sageli me ei pane tähele, et kui me suudame luua oma energiaga hetke, suudame me seda teha ka maailmaga. Mõnele on see lihtsalt oma.

Aga vähesed suudavad rauast kulda teha...

North Dakota - The Letters To Juliet

North Dakota

Kui keegi oleks minult kunagi küsind, et mis koht see on, siis oleks ma öelnud et mul pole õrna aimugi. Põhja Dakoota on koht kus elu seisab, inimesed seisavad. Inimesed on rahul sellega mis on, sa töötad mitukümmend aastat mingis motellis või tanklas ja pead oma väikest farmikest ja oled rahul. Inimesed leiavad üksteist väikselt ja elavad nii elu lõpuni. North Dakota on koht kus iga teine päev on keeristormid ja äike ja välgutamine on olnud igapäevane. Näide, hommikul oli nii kõva tuul, et ei saanud majast väljagi minna, siis lõi äikest, siis paistis palav päike ja nüüd sajab meeletut vihma.
Suhtlesin siin selle motelli pidajaga ( ainukene inimene kellega ma siin pm suhelnud olen ), ta on 62 ja ta palvetas minu eest, armas ja ma olen talle tänulik. 

Päevad on aeglased, nii aeglaseid päevi ei ole mul veel olnud. Ja mingis mõttes ma ei suuda siin väga olla hetkel. Sest sai ju valmis oldud suurteks eesmärkideks. Samas on hea asjade üle järele mõelda ja tegelt on see hea tõestus sellele, et ma olen ikkagi õnnelik, et ma saan elada seda elu mis ma elan.

Ainukene film, mis mul arvutis on, on " Kirjad Juliale ", ma olen seda umbes 3 korda juba läbi vaadand, alguses lihtsalt, et aeg kiiremini läheks, hiljem, sest see on hea.

Igatahes mõte on hea, et osasid asju tuleks kohe teha ja mitte oodata ja hiljem tagantjärele on ka nadi mõelda, et miks ma selle hetke käest lasin. Ma olen igatepidi igasuguste ägedate tunnete poolt. Letters with Your perfume...

Nii on...  

Selftalk

Kui paljud teist saavad tõsta käe homme ?
Things I cant change right now I try not to worry about.

Kui eile oli veel nadi olla, siis täna on hea. Arvestades olukorda kus ma olen, siis mis ma päev otsa teinud olen, on SELFTALK. Tegelt nii ongi, et kõik see, mida sa teed ükskõik mis elu valdkonnas, on su peas kinni. Terve meie maailm on just nii hea kui me selle enda jaoks mõtleme. Kõik asjad ja olukorrad, mis me teeme ja läbi elame on meie endi peas kinni. Selftalk on ikka väga powerful asi. Mul on ka hetkel olukord, kus ma väga ei lootnud olla enne suve. Otsus selgub esmaspäeval. Tegelt ma ütlesin täna emale ja margitile ka, et vahet pole mis saab, kas ma saan üldse see suvi müüa või mitte, et tegelt mul on pohui. Tegelt ka, vahet ei ole.

Mida ma tean, et mul on eesmärgid, mis said enne suve paika pandud, vahet ei ole kas olla edukas või minna kohta kuhu ma liht tahan minna pärast suve, sest see on mulle oluline. Minu eesmärkide täitumine tegelt ka ei sõltu sellest suvest. Need täituvad niikuinii kui mul on vaid piisavalt tahtejõudu. Sest mingi selline jama ei saa breikida mu eesmärke, tegelt ka, jumala pohui ju, saab mis saab.Kõik on hästi. Põhiline ongi see, et ma ise olen terve ja mul on iniemsed, kellest ma hoolin ja kes on motivatsiooniks ja sellest piisab.

When there is a will, there is always a way !

Selftalk...

Iowa - Mississipi and the chosts

Ta ärkab öösel selle peale kui kuuleb ülevalt korruselt tüdruku nutmist. Siis tuleb talle meelde, et ta enda tütar magab üleval korrusel. Joostes trepist üles, poole trepi peal nutmine lõppeb. Ta läheb vaatab tuppa ja tütar magab. Minnes trepst alla nutmine algab uuesti, nii ta läheb uuesti üles vaatama ja nutmine vaibub ja tütar ikka magab. Nii seisab ta vaikselt üle poole tunni.....
Hiljem sai ta teada, et üleval oli üks kamber, mida ei tohtinud kasutada magamistoaks, kuna sõja ajal hoiti seal kinni naist, kes kaotas sõjas oma mehe...kummitus nuttis siiamaani....
Hiljem müüdi maja maha.

Ööbime Iowas - Rosei juures. Tema tööks ja hobiks on vanade majade kokku ostmine ja nende renoveerimine. Ta oli kogenud läbi üle kümne kummituse loo ja deemoni, lahe, sellised hobid siis inimestel.
Iowa on lahe, sõitsime üle Misssipi jõe ja nautisime öösel Fireflisid, imeilus.

Täna magame ja homme sõidame edasi Canada poole. Ma sõidan pisikesse linna nimega Grand-Forks. Seal saab mu ülesandeks kuidagi buss endale sebida, et kuidagi üle Canada piiri saada. Piir pidi küllaltki keeruline olema, aga kõik paberid peaks korras olema. Probleem saab olema, et shuttelid ei lähe alati Grand Forksist välja. Niiet saab lõbus olema, vb tuleb hääletada, vb veedan öö lennujaamas, vb... :)
Eks näis, igatahes crazy

Sõime Ameerikapärast õhtusööki Rosiga

Nashville - Country kultuur igal sammul

Poleks eales arvanud, et ma siia tagasi veel tulen. Oleme siis Nashvillis, see on Ameerikas koht, kus on sündinud Country muusika. Näiteks Miley Cirus ja Lady Antabellum. Country on üldse suur teema siin, alustades lennujaamast, kus on igal pool üleval kitarrid ja plaadid kuulsamatest Country staaridest. Põrand on kaetud pehme vaibaga ja inimesed räägivad omamoodi juba lennujaamas.

 Kliima on kuum ja niiske, ööd on mõnusad ja tormid on korralikud.

Jebisime Viljariga õhtul shuttelitega, pärast pikemat võitlemist nuputasime oma hotelli nime välja ja saime shuttli. Üle ma ei tea mitme erineva pingi ja tooli oli päris hea jälle voodis magada.Päev möödus Canaaadat ette valmistades, Hoki kohta õppides ja harjutades. Esimesed 2 päeva on rahulikud ja siis hakkab kõik pihta. Ongi aega enda jaoks.

Palju asju oleks vaja enda jaoks läbi mõelda niikuinii.

Natukene Nashvilli aurat:

.

New-York

Öösel me ei magand, tänud Margit roosa kella eest !
Lend väljus hommikul kell 7 Tallinnas, peatustega Stokholm- New York - Nashville.
New Yorgis leidsime miski Grusiinist autojuhi, kes oli nõus 2 taala nägu meid läbi Manhattoni sõidutama.

Esimest korda üle pika aja oli hea tunne: Hea muusika, läbi palava kuumava New Yorgi, hoopis teine maailm, kiire ja kuumad kivist majad. Pole päris minu, aga elevus oli oma.

Even Angels Fall...

I think thats how it suppose to be...
Mõned hetked on vähemalt asendamatud...