Taevast kallab vihma alla, und ei ole veel. Nüüd on tagauksed jäädavalt suletud ja algab sõit.
Winnipegis ongi ilmaga nii, et ainult kallab ja kallab seda vihma. Laupäeva hommik sai oma vihmakeebis paduvihmaga joostud ja ise veel enamvähem rahul oldud, lootes et kott väga palju läbi ei lase. Laupäev oli siis täispikk päev, olen rahul, et eesmärk sai täidetud ja 30 demo täis tehtud. Nüüd lähme uuele nädalale vastu uute eesmärkidega. Nagu öeldud, et võtab aega 21 päeva, et kujundada omale harjumus. Antud juhul siis harjumus tööd teha. Ja see töö on raske.
Esimesed muljed Winnipegist on kesised. Ei ole midagi niiväga erilist linna, kindlasti siin elada ei tahaks. Inimesed on sõbralikud, hästi multikultuursed, palju rahvusi üheskoos. Linn on kivist, külm ja võõras. Ei ole seda suveööde kuumust, mida ma ühe linna puhul jumaldan. Ei suuda ennast hetkel selle kõigega seostada küll.
Koduga on nagu on. Elan praegu koos kahe lätlasega, mul nendega põnev ei ole väga. Samas ma olen ka siin elamises pisut üleliigne, elan keldris ja magan diivanil, kus ma ei ole ükski öö veetnud ilma ülesärkamiseta. Ilmad hommikuti on külmad ja see juba äratab.
Hommikuti ei ole vanasid heasid exekseid, on ainult hommikused sõnumid Pämmiga, mis on minu hommikuni motivatsioon. Nii on, et suved on siin erinevad nagu kohad kus me müüme. Hea oli täna Martiniga rääkida üle nädala aja ja teada, et ta tegi väga hea esimese nädala. Tubli, ma olen uhke su üle :)
Sometimes struggles are exactly what we need in our lives. If we were to go through our lives without any obstacles, we would be crippled. We would not be as strong as we could have been.
Mõni Sekund Jäänud Stardini !!!!!
Lasin Anepil võita :)
No comments:
Post a Comment