Portage La Praire

Hommikud on külmad ja enne kaheksased sit downid maja terassidel, siis mul ikka käed värisevad. See nädal on olnud hullumeelne. Müüsin vist oma rekordarvu lasteraamatuid ja mitte ühtegi suurt setti, masendav. Täna on siis pühapäev, olen lõpuks ometi uues linnas. Linna nimeks on Portage La Praire. Üleüldiselt ei ole täna minu päev. Alustades sellega, et mul hommikul varastati sularaha ära, mis oli oma tubli 150 taala, mis oli mõeldud bussi jaoks ja motelli maksmiseks. Niiet siis tuli jälle hääletama hakata. Päris hea, seisin oma tubli mingi 25 minutit ja kõik liht kihutasid maanteel mööda, üks jäi korra seisma ja siis andis jälle gaasi, ju siis ma polnd ikka päris see :D
Kuid siis pidas järsku kinni üks ilus punane shevi ja välja tuli mingi noor tüüp ja ütles järsku et hy Andres, what the hell are You doing :D. Tegu oli Nikitaga, kes oli Lätlane, ma olin Brandonis ta uksele koputanud ja nagu Eestlased ja Lätlased ikka, oli meil hea klapp :D
Nikita viis mind siis Portagisse ja leidsime mingi üli odava motelli mulle. Portage tundub huvitav linn, eks näis kuidas inimesed on, homme lendan täispika päeva peale ja vaatame, mis saab. Täna ajasin siin paari gümnaasiumi õpilasega juba juttu, sain raskemate õpetajate nimed ja niisama infot, kuidas siin see koolisüsteem on.
Linn ise on kusagil 14 000 inimest. Linn on farmide keskuseks, kus farmerid käivad asju ajamas ja lapsed koolis. Vähemalt gümnasistid kurdsid küll, et siin ei ole noortel mitte midagi teha :D. Aga linna ümber pidi olema ka väga palju kartuli ja teraviljakasvatusi, niiet kui mul pühapäeviti midagi teha ei ole, siis saab ratast vändata ja kartuliraha koguda.
Üleüldiselt on tunne hea, töö ei ole enam raske ja ma olen ustel üsna rahulik inimestega. Eriti hea on see, et mul vist ikkagi on veel tubli 6 nädalat müüa. Aga huvitav on, et paljud asjad annavad tunda, kuna ma olen pidevalt reisis, siis süüa ma korralikult ei saa ja ma unistan igapäevasest Eesti kodujuustust ja kanafileeest ( tundub kauge unistus ), kuna mul ei olnd paar peäva netti, siis vaatasin eile esimest korda pisut telekat, päris hea tundus, kuigi Naty telekas oli must ja valge ja film mingi hiina munkadest, aga jube hea tundus. Igasugune muusika tundub hea. Omadega rääkida nädalavahetustel on mõnus. Sw on ikka ulme, eriti kui Jana ka just rääkis, et töötas turfis, kus pidi autoga mööda sildasid sõitma, kus sild oli pm vee all ja lained peksid auto aknast sisse. Elu on kirju :D
Fookus on homme, et kõik peavad mu raamatuid ostma ja ma meeldin kõigile :)
Järgmine kord kirjutan midagi diipimat, luban :)