Motell New Yorgi Gettos

Ma usun, et ma ei sega teid kui mul on oma maailm. Te reaalselt ei usu, mis siin New Yorgi getos toimub. Oleme hetkel taneli ja Martini ja teistega kusagail odavas motellis, tundub et see motell, on mingis mustade linnaosas. rentisime omale kaheks päevaks dodge chargeri, sellega siin ksuagil väga seisma jääda ei saa, kuna mustad arvavad kohe, et oled salament ja tekib probleeme.

Kuna teised hetkel magavad, siis istun siin motelli trepil üksi ja joon rummi. Minuga tuli rääkima mingi endine vang, kes seletas, et on paar inimest ära tapnud ja ei tea nüüd mida teha, sest peab vist tagasi vangi minema. Huvitav on, et inimesed teevad oma elus ühtesid ja samasid valesid otsuseid jälle ja jälle. Mis on asja mõte, kui tegid midagi valesti, siis võiks ju sama viga mitte korrata, igatahes eks näis kuda siin olukord laheneb. jõin tüübiga oma rummi ja puistas mulle südant.

New York on ulme, te reaalselt tõenäoliselt ei kujuta ette. kui lennukiga lennata, siis näeb uhkeid ja rikkaid eeslinnu, mis on täis edukaid inimesi ja raha. Ja New Yorgi tagumine pool on geto, mis hõlmab siin suure osa. Inimesed on lihtsad ja üritavad elu hammasrataste vahelt välja tulla. Kuna oleme hetkel mustade piirkonnas, siis üritame madalat profiili hoida. Juba on pakutud meile narootikume ja rääkima on tulnud vangid.

Kui teised ärkavad, siis lähme öist manhattanit nautima. Äge on näha New Yorgi ka seda külge.

Me ise loome oma enda deemonid

Kui kõik algab ideest ja mõttest. Samamoodi kui me loome idee, loome ka enda peas takistused. Suvi on viimasel ajal olnud raske, eriti emotsionaalselt. Iga päev on üks ja sama rutiin, teen pidevalt ühte asja, tõenäoliselt selle pärast pole siin väga kellegagi midagi rääkind ka. Isegi vanematega on pühapäeval telefonis, et mis seal ikka, teen ju kogu aeg sama asja.
Suve puhul on huvitav, mis ma olen tähele pannud, et enamus inimesi otsivad esimese asjana oma peas põhjuseid miks midagi mitte teha, loovad endale deemoneid.

Kõik on emotsioonides kinni. Emotsionid on need, mis viivad meid tegutsemiseni. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide vahel on piir õhukene nagu jää. Vahel on, et kui pähe tuleb üks negatiivne mõte, siis käib päev hetke pealt kohe alla.

Elame preerias, mis on ainult suured põllud kuhu iganes ei vaataks. Sellel nädalal läksime nüüd kõik lahku ja elame omaette. Töötan ka keset preeriat, kus pole ei motelli, panka ega korralikku toidupoodigi.

- Preerias inimesed reaalselt ei tee midagi, kasvatvad karja ja mängivad hokit

- Olen elanud 3 ööd hetkel autos, tüütu on selle asja juures, et akusid ei saa kusagil kuidagi laadida.

- 5 aastane Emily- Tead Andres, ma võtaks su hea meelega omale boyfriendiks, aga jama on see, et sa ei aja habet, mulle ei meeldi see

- 5 aastane Summers - Ma olen tark küpsis ja kui sa mu nüüd ära sööd, siis sa saad ka targaks.

- Töötasin mingi nädal hobusefarme, keset sit downi tuli majja sisse hobune, läks kapi juurde võttis saia ja läks tagasi välja. Ema ütles et ikka juhtub, see on normaalne.

- Preeria teeb siin kuumuserekordeid, iga päev on 35 kraadi

Täna oli ka nullipäev, ma polnud väga tasemel, peas keerles kõik kodu ümber ja muu. Mis ma tähele panin, et ükskõik kellega ma rääikind olen siin, Anet või Martin, et jutu sees on Eesti ära mainitud.
Tegelt on ju veel 3 nädalat minna ja homsest teen ma suuri asju siin bookfiledil. Ma töötangi tõenäoliselt viimase hetkeni ja siis otse lennu peale ja siis on alles done.

Ma otsustasin, et müün veel 3-me nädalaga 1000 ühikut ja siis ütlen et done.

proovisin Canada rahvussporti

õhtul koju sõites

Good Life

Selleks nädalaks siis tükike minu hommikust automuusikat.
Ilusat nädalat

Vihiku kaanele kirjutatud read

Asendamatu on tunne kui selja taga on hea päev, väljas on pime ja linn tuledes, honda aknad all san sebastiano või mõni muu uus raadiolugu mängib üle mõtete.

Lugusid nädalatest:

- Müüsin mustadele, laulsid mulle mingit kosplit ja palvetasime ja tänasime jumalat, et ma sinna uksele koputasin.

- Istusime perega maas, õed olid omavahel tülis ja järsku tuli noorem õde ja valas keset sit downi vanemale õele kausi vett pähe, lõpuks ikka ostsid ka.

- Martin Kiisküla müüs mu follomispäeval maha. Täitis emale orderi, minu hinnaks oli 159 Taala + Tax. Ema arvas, et natukene noor olen, aga ajan asja ära :D

- Keset istumist mingi 5 aasta tüdruk lampi kallistas mind ja ütles, et ma olen Awsomeeee !!!

- Istusin isaga maha ja isa avanes, et ja ma nägin teid pühapäeval Vendises, et where is this other hot guy.

- Keset ööd hüppas kass aknaraami puru, tegelt ei olnud väike ehamatus keset ööd.

- Tambet toob koju pilte, kus on kirjas, et I love You, Kasparit jälitas mingi psühopaat pool päeva.

Isa nädal on käimas, lähen homme t-särgi päikseprillide ja plätadega kortermaju müüma, isa nimel pingutame.

Rendin ennast veel sinule - 7-ks nädalaks.

Hoki ja kõik need hetked

Kanada karikas kui Paul Coffey viib litri lisaja viimasel minutil vastase väravasse, ühe hetkega on Kanada poolfinaalis. Toronto, Vancuver, Preeriad ja Mäed. Me elame hetkete nimel. Üks isa ütles see nädal hästi, et päevad ja aastad lähevad, aga see, mille nimel me tõeliselt elame on hetked. Tõetera on selles tõenäoliselt sees.
Hoki on Kanada mäng, vähemalt seda arvavad kanadalased. seda mängitakse preeriates, mägedes, igal tänaval on mitu hokiväravat, see umbes peaaegu sama kohustuslik kui auto peres. See on Kanada identiteet, selle nimel elatakse, sellest räägitakse. Iga väike laps unistab, et ta oleks Paul Coffey, oleks see, kes otsustab poolfinaali või finaali viimasel sekundil.

See nädal tuleb nüüd pühenduse nädal, kus me pühendame oma nädala kallile inimesele. Ma pühendan oma siis nädala oma isale. Töötan nii, et pilt on taskus, pole kunagi seda auhinda võitnud. Selleks tuleb müüa kusagil 20 klienti või 300 ühikut. Kui ma tahan oma lõppeesmärki ära teha, siis ma pean seda niikuinii tegema. Seda kõike tuleb teha viie päevaga.

Homme follon Martin Kiisküla, kes on tõenäoliselt mu suurim eeskuju müügis ja muidu sw koha pealt. Juba sellepärast ei jõua homset ära oodata.

 Saskatoon

 Nädala toidukorv

 Minu Honda :D

Saskatooni Marjad

Kujuta ette kui astub majja, tunned kopitanud lõhna, põrandad kriiksuvad nagu karjuks pidevalt kui nende peale astuda. Akent praktiliselt ei ole, on ainult mingi võre, mida kaunistab Dora voodikate. Just sellises majas elame keset Saskatooni getot. Lisaks on meil majas 2-4 kassi, täpselt ei teagi kui palju. Kaspari arust on meil iga päev uus kass. Kassnaine jämmib ülepäeviti poole ööni akna taga bluusi saatel.

Selle nädala turf koosnes hipidest ja haritlastest. Majad ise on kusagil 50-60 aastat vanad, kes on vähegi viitsinud on need ära renoveerind ja kes mitte, sellel varisevad seinad iga hetk koost. Käisime Tambetiga mingis majas kus tüüp kasvatas taimi ja siis tõmbas neid, igast värvilisi oli seal. Lisaks kasvas veel kapist puu välja, aga peaasi, et ise rahul oli.

Saskatchewan on indiaani keeles voolava jõe provints. Palju austatakse siin provintsis indiaani püha vaime. Paljud on need omale kuhugile tatoveerind. Kuigi moodne maailm on indiaani traditsioone palju moonutanud, on osadel vanad traditsioonid ikka tugevalt sees. Saskatoon on oma nime haruldaste siniste saskatooni marjade järgi saanud.

Inimeste elud on ikka erinevad, uskumatu kohati. Homme lähen siis kõige madalamasse indiaani getosse inimestega maha istuma ja haridusest rääkima. Nagu ka see nädal näitas, siis tahaks uskuda, et ma ikka muudan inimeste elusid ja teen head asja.

Meie tuba

Roadtrip Sasketchewani

Sa oled kuidagi räsitud aga kuum...

...Ütles Lexy Altridge pärast kahte klaasi viskit. Kell on laupäev ja kümme, Lexy plaan on minna sõbranna juurde ja jätkata õllede ja kanepiga. Vanemaid ei ole ju ikka veel kodus. Pärast kooli tuleb kindlasti ära Vancuverisse või kuhugile mujale minna, Lethbridge on ainult laste kasvatamiseks, ookean ja Vancuveri ööelu, see on õige diil. Taevas võtab jälle kujundeid, kolm päeva on kuuma kütnud niiet vähe ei ole. Lexy on kiisu ja ütleb et sa oled väsinud ja kuum, härra solicitor.
Istun hetkel üksi poolpimedas köögis, maja ja linn magavad. Kauguses on näha äikest, vaade on mõnus, kuid sellega harjub, midagi muud kui Eestis. Teistmoodi kui eile kõrvaklappides ja räägime Pamelaga. Alberta võtab hoogu. Tegin oma parima nädala siiamaani üldse, kuid ikka on meeletu tunne, et olen oma eesmärgist maas. Õnneks on teada kohad, mida tuleb parandada, et päevad tasakaalu saada, eks ikka emotsioonid, mis muud.
Teel koju jäin magama, Monet Webster, Carlos peruust, esimene steak day ja Lethbridge, tänud ägeda nädala eest.
Homme siis Kaspariga jälle on the road terve päeva. Vahetame seekord lausa provintsi. Lähme seekord mägedest lagedasse tundrasse, ootan huviga, mis seal olema saab.

 

Lethbridge

Kõik mis on hea see tulema peab - LETHBRIDGE

Kell on 05.59, paneme jooksu, aga kus on vannituba. Õigus, me elame ju üksipäini mingis lossis. Avad ukse, ei see on mingi kolikamber, see on mingi katlaruum :D

Mingi ema andis meile oma maja ja läks ise minema. Tegu pole mitte lihtsa majaga vaid lossiga, kus on väli mullivannid ja kõik jutud. Alberta võtab hoogu, kõige parem oli kui keset päeva hakkas golfipallide suurust rahet taevast alla tulema. 

Besame mucho ja mööda Canada kiirteid. Käisime täna Watertoni rahvuspargis, imeline koht mägedes montana piiri ääres. Kevadel ja suvel sulab lumi ja moodustab imelised kosed ja jääkülma järve keset mägesid nagu helesinine oaas. Nagu ikka Eestlastele kombeks oli vaja muidugi järve kohe sisse hüpata, kohalikud, kes kandsid talvejopesid vaatasid ja imestasid. 

Waterton oli imeline väikelinn suurte mägede keskel, seal liigub palju karusid ja väga palju keskendutakse turismile. isegi linna piiril öeldi, et kui matkama lähete võtke karu sprei kaasa, muidu ei pruugi hästi lõppeda.

Paari tunniga olime üle linna poisid, tüdrukud ei saanud väga kuidagi olla. Kohtasime ka maja kus oli peale kirjutatud Kotkas, mõtlesime, et lähme vaatame, et mis värk on, tuli välja, et nende vanemad olid olnud Eestlased. Maailm on ikka väike.

Üleüldiselt ma arvan, et väga lahe viis kuidas oma jaanipäeva veeta. Väga ei tunne puudust joomisest ja vorstikestest. Aga elu on ikka kohati crazy, lammutame siin Lethbridge kogukonda, nimed töötavad ja me Kaspariga oleme ülelinna poisid, inimesed ainult ostavad.

Tegime Taneliga väga laheda commitmenti uueks nädalaks, ootan homset, öö on veel vahel.

Väikelinn Chestermere

Chestermere

- Mingi kantrilauljast ema tegi kell 8 hommikul oma terassil kontserdi niiet terve tänav kajas. Inimestel oli põnev, mis toimub.
- Mingi India isa muretses jubedalt, et ma ikka Canadian Pussyt saaks.
- Ühel emal kukkus ukse peal hommikul vara hommikumantel ära :D
- Lemmik ema oli Natasha, ostsid ja kutsus mind enda firmasse sügisel tööle.

Nonii, stardipauk on antud suvele. Turfis saab kuumust, sääski, slämme, vihma ja rahet. Ühel hetkel on 30 kraadi, päike kõrvetab ja sekundi pealt tuleb rahet. See on Alberta.
Elame siis see suvi koos Kaspari ja Tambetiga. Nalja ikka saab. Elasime siis nädala ühe India pere juures. Ema oli neil hea huumoriga ja hoolitses meie eest hästi. Laupäeval õhtul istusime ka perega laua taga, päris omamoodi on see india kultuur. Kahjuks pidime täna jälle kolime 200 miili lõunasse.
Aga tuju on hea, praegu Kaspar käib mööda motelli fuajeed ringi hüppab ja laulab et tuleb haamer esmaspäev.
Maret saat müüs Albertas Edmontoni esimesel nädalal 58 klienti ja 1300 ühikut. Väga lahe

Metsikute Rooside Provints Alberta

Vähemalt nii nimetavad seda kohalikud. Alberta on Kanada põhjas, siin on enamusajast külm, vihma sajab vahetpidamata. Provints ise on väga jõukas, eriti tänu nafta kaevandamisele, seda siin leidub ja mitte vähe.
Albertal on ka teine pool. Suur armastus on siin provintsis hobusekasvatusel ja tegeletakse hobuste võidusõiduga. Provints ise investeerib palju hobusearetusse ja farmindusse. Ime pole, et Maret Saat müüs hobusefarmidesse esimesel päeval 180 ühikut.
Öösel ei olnud und, olime linnaäärses hotellis viimasel korrusel. Päris ilus oli vaadata aknast välja, kus oli kesklinna pilvelõhkujad tuledes ja taustaks suured lumised mäed, Rocky mountains nagu seda kutsutakse. Taevast valgustas meeletult suur kuu. Rocky mountains pidavat kohalike sõnul olema Kanada üks ilusaimaid vaatepilte, ja kõik meist vaid 2,5 tunni autosõidu kaugusel.
Elame siis sellel suvel provintsi keskuses Calgary. Tunne on hea ja rahulik, tean täpselt see suvi, mida tegema pean ja tulevad tugevad päevad, olen vist kogu oma turfi google mapsis läbi käinud ja visualiseerind kuidas ma mingitesse majadesse müün. Turf on ainult supakad, maja maja otsa, täpselt nagu mulle meeldib. Alla 100 ühiku päevi see aasta ei tule enam.

Elame siis India perega hetkel, hästi lahe ema tundub, teeb meiega nalja siin tublisti. Pere on moslemi usku, majas on kolm reeglit: 1) Majas ei tohi olla sealiha, 2) Ei tohi juua, 3) Pere 26 aastast tütart ei tohi sebida. Lihtne :).

Elul on väga lihtne reegel - You only got one chance to do it...

Calgary Skyline

Kiireim peatus - Ottawa

Päris hea on lennata kui tead, et ees ootab immigratsioon kust sa ei pruugi läbi saada ja võid veeta ei tea kui pika aja ja halvimal juhul tagasi Chicagosse. Selline tunne oli mul Chicagost startides, teades, et Kiisküla ei saa immigratsioonist edasi.
Maandun, esimene tollipunkt oli enamvähem. Immigratsioonis sain siis ühe Stephani juurde. Äge prantsuse mees oli. Nagu teada, siis Ontario on põhimõtteliselt Prantsusmaa, väga vahet ei ole. Igatahes tekitas minu sealolek väga ägedaid prantsuskeelseid arutelusid. Päris tobe on liht vahtida ja mitte midagi aru saada, aga tead vähemalt, et jutt käib sinust.
Aga nagu Chris on meile õpetanud, eriti Canada piiripunktis, et make friends first and customers later. Sain siis nendega sõbraks seal, demosin slikke ja raamatut. Igatahes sain templi passi ja ma meeldisin neile niiväga, et tegid mulle mingi eraldi ametliku dokumendi, mis tõendab, et ma olen ametlik business visitor ja kui probleeme peaks tekkima, siis aint helistaks neile. Perfect.

Läksin siis connectionisse ja küsisin, et palju mul lennuni aega on. Tüüp ütleb, 10 min :D, wtf. Tüüp vaatab mulle korra otsa....vaikus...RUN :D

Nii ma siis jooksin läbi terminalide, läbi turvakontrolli kõigist mööda, igatahes lennuk oli liikuda jõudnud, aga oodati minu järel. Sõbralik Ottawa, mega ja Calgary, siit ma tulen :D

Aeg Chicagos

Oleme siis juba teist päeva ja ööd Chicagos. Kohvitopsi, raamatute ja arvutiga. Ameeriklased nimetavat Chicagot ehtsaks ameerikapäraseks suurlinnaks. Kui New-York on euroopalik linn, siis Chicago on ehe Ameerika. Sõitsime öösel läbi geto, uskumatu mis elu.

Linnasiluett on võimas, linn tuledes on äge. Linna iseloomustavad tuvikestest tuntud purskaev, pargis olev peegeldav kuppel. Müügiinimesed räägivad Chicagost kui kõige ebasõbralikumast linnast, kus koputada. Inimesed on kurjad ülbed ja isekad. Mulle on siiamaani kõik üsna mõnusa mulje jätnud.

Aga oleme siin sõpru ka leidnud. Mingi mees seletas kuidas kuidas ta trippis mööda California rannikut ja tegi Las Vegases mingite naistega kolmikut. Ütles, et vii mõni tüdruk sõitma mööda California rannikut, but be careful, You may end up marrying her after that. Oleme Martin Kiiskülaga kahekesi jäänud, leidsime õnneks endale uued lennud, homme viib lõpuks lend Ottawasse siis, ma tean, et kõik läheb hästi.

Andsin äranälginud Nigeerlasele banaani ja kodujuustu, vaeseke oli ikka korralikult mitu päeva söömata. Ütles, et mis ma pean tegema, et tööd saada - Küsi inimestelt. Ameerikas saab kõike küsides, see on riigi isepära.

Hea point tänasest päevast

Stay Extraordinary ;)

Sõnad

Head Ööd Ameerika

Kujuta ette, et sa elad maailmas kus pole piire, fantaasial pole antud raamistikku, mis oleks kõik võimalik. 

- 16 tunnine tripp läbi Ameerika Sales Schooli

- Higi ja pisarad. Nelja päevaga sai Poolakatele Salestalk selgeks tehtud, meeletu töö.

- Dave Brown õpetas müügivõtit, see oli mu elu kõige ägedamat 2 tundi müügikoolitust, lihtsalt uskumatu mis on võimalik seda kasutades, ja mitte ainult müügis vaid ka inimsuhetes. ITS A NEW LEVEL !

- The Wonder concept - Lihtsates asjades peitub võti ja fantaasia.

- Joonas suveks rohkem kui valmis.

- Magda viimane õhtu lihtsalt nuttis mulle ja ütles, et kardab suve, ma vist läksin talle korda :)

- Tanel, Jana, Ada, Kristi, tuleb äge suvi :)

Selling is emotions....Homme Chicago ja läheb edasi.