Oleme siis juba teist päeva ja ööd Chicagos. Kohvitopsi, raamatute ja arvutiga. Ameeriklased nimetavat Chicagot ehtsaks ameerikapäraseks suurlinnaks. Kui New-York on euroopalik linn, siis Chicago on ehe Ameerika. Sõitsime öösel läbi geto, uskumatu mis elu.
Linnasiluett on võimas, linn tuledes on äge. Linna iseloomustavad tuvikestest tuntud purskaev, pargis olev peegeldav kuppel. Müügiinimesed räägivad Chicagost kui kõige ebasõbralikumast linnast, kus koputada. Inimesed on kurjad ülbed ja isekad. Mulle on siiamaani kõik üsna mõnusa mulje jätnud.Aga oleme siin sõpru ka leidnud. Mingi mees seletas kuidas kuidas ta trippis mööda California rannikut ja tegi Las Vegases mingite naistega kolmikut. Ütles, et vii mõni tüdruk sõitma mööda California rannikut, but be careful, You may end up marrying her after that. Oleme Martin Kiiskülaga kahekesi jäänud, leidsime õnneks endale uued lennud, homme viib lõpuks lend Ottawasse siis, ma tean, et kõik läheb hästi.
Andsin äranälginud Nigeerlasele banaani ja kodujuustu, vaeseke oli ikka korralikult mitu päeva söömata. Ütles, et mis ma pean tegema, et tööd saada - Küsi inimestelt. Ameerikas saab kõike küsides, see on riigi isepära.
Hea point tänasest päevast
Stay Extraordinary ;)

nigeerlane
ReplyDelete